Vanus ja õigus töötada

Vanus ja õigus töötada

Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15, 241) kohaselt võib töö­­tajaks olla 18-aasta­seks saanud isik. 13 – 14-aastane laps võib reeg­lina töötada ainult koolivaheaegadel või osaledes õppi­mise kõrval teatri- ja kontsertasutuste loomingulises tegevuses.

Erandjuhtudel võib töötajaks olla 15-aastaseks saanud alaealine ühe va­ne­ma või hooldaja kirjalikul nõusolekul, kui töötamine ei ohusta ala­ealise tervist, kõlblust ja hariduse omandamist ning ei ole alaealisele keelatud.

Töölepingu seaduse alusel tööandja ei tohi alaealist tööle võtta ega rakendada tööl, mis:

1)     ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;

2)     ohustab alaealise kõlblust;

3)     sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata ega vältida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;

4)     takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;

5)     ohustab alaealise tervist töö laadi või töökeskkonnas toimivate ohutegurite tõttu. Selliste tööde ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Noortele lubatud kergete tööde loetelu kehtestatakse valitsuse määrusega. 2004. aastast on 13-14-aastasel alaealisel ja 15-16-aastasel koolikohustuslikul alaealisel lubatud teha järgmisi kergeid töid:

1)     põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine (välja arvatud pestitsiididega töödeldud põldudel), saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine, ravimtaimede kogumine, kuivatamine või pakkimine;

2)     tööstusettevõttes tehtavad lihtsamad abitööd;

3)     kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks kauba lahtipakkimine, asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, samuti müügitöö;

4)     toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks laudade katmine, nõude koristamine või pesemine, majutusruumide koristamine;

5)     käsitöö, näiteks suveniiride või muu sarnase valmistamine või müük;

6)     kontoritööd, näiteks töötamine asjaajajana, käskjalana;

7)     puhastus- või koristustööd, näiteks tootmisega mitteseotud ruumide või territooriumide koristamine või puhastamine, väikesemõõduliste esemete pesemine;

8)     kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd, näiteks osalemine etendusasutuse töös loomingulise töötajana, töö modelliagentuuris, töö siseturismiga seotud üritustel, väikesemõõduliste ja odavate kaupade müümine, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine, müümine või kuulutustulpadele või kuulutustahvlitele kleepimine. Töötavatel alaealistel on lühendatud tööaeg: 13 – 14-aastastel 20 tundi nä­dalas; 15 – 16-aastastel 25 tundi nädalas; 17-aastastel 30 tundi nä­dalas.

Alaelise töölevõtmisel ei tohi rakendada katseaega, et kindlaks te­ha töö­taja sobivus ettenähtud tööde tegemiseks, samuti tervise, võimete, suht­lemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakste­ge­mi­­seks. Samuti ei ole lubatud saata alaealist töölähetusse, st töö­ülesannete täitmisele välja­poole töölepinguga määratud töö tege­mise asukohta.

Töö- ja puhkeaja seaduse § 14 keelab rakendada ala­ealist üle­tunnitööle ja tööle ööajal, st tööle kella 22.00 õhtul kuni kella 6.00 hom­mikul. Alaealist ei ole lubatud rakendada tööle puh­kepäevadel. Para­grahv 12 kohaselt ei või 13 – 14-aastaste tööta­jate tööaja kestus ületa­da summeeritud tööaja arvestuse kor­ral viit tundi, 15 – 16-aastastel töö­tajatel kuut tundi ja 17-aas­tastel töötajatel seitset tundi päevas.

Alaealistel on töösuhetes võrdsed õigused täisealisega ning sea­duse, haldusakti ja kollektiivlepinguga ettenähtud soo­dustused.

Alaealise vanem, eestkostja, hooldaja või tööandja asukoha töö­ins­pektor võib nõuda alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist, kui töö­tamine ohustab alaealise tervist, kõlblust või hariduse oman­damist.


Allikas: Noorteportaal NIP